Puitbrikett annab ahjukütjale hõlpu

Puitbrikett annab ahjukütjale hõlpu

Õhtuleht 30.01.2015

Ahiküttega elamise omanik peab toasoojale mõtlema varakult – sageli juhtub, et ostetud puud vajavad veel kuivamisaega. Puitbriketiga seda muret pole, ära jääb ka lõhkumise-ladumise vaev.

“Meie firma on briketti tootnud juba 15 aastat, aga ikka veel tuleb ette kliente, kellelepuitbrikett on täielik uudis – pole näinud, pole kuulnud,” ütleb OÜ Briketipoisid tegevjuht Rivo Aunpu.

“Samas on ka hulk püsikliente, kes juba aastaid ainult sellega kütavadki, eriti nende seas, kes saavad toasooja oma koju puidukatlast.”

Eestis müüakse eri väljanägemisega puitbriketti: kandilist ja ümarat, heledat ja tumedat.

“Kandiline puitbrikett on mahult enamasti suurem ja tihedamini kokku pressitud, seda on ehk raskem süüdata ja põleb see mahedama leegiga,” kirjeldab Aunpu.

“Ümar brikett pole nii tihe, süttib kergemini ning annab kiiresti terava kuumuse.”

Puitbriketi kvaliteet oleneb kasutatud toormaterjali kuivusest. Mis värvi on brikett, sõltub puidust, millest see on valmistatud. Briketimüüjad on märganud, et kui on valida, eelistab ostja miskipärast heledat briketti.

“Tegelikult tuleb tume värvus sellest, et briketi valmistamisel on kasutatud termotöödeldud puidust jäänud saepuru,” selgitab Aunpu.

“See sisaldab aga teiste puiduliikide kõrval näiteks saarepuud, mis on väga kõrge kütteväärtusega.”

Puitbriketi kütteväärtus on küttepuude omast oluliselt suurem: laias laastus võib öelda, et tonn puitbriketti võrdub nelja ruumi küttepuuga, näiteks kuiva lepaga. See annab ka ladustamisel eelise briketile – see võtab kolm-neli korda vähem ruumi kui kaalult võrdne kogus küttepuid.

Kütmisega ei maksa liiale minna

Rivo Aunpu hoiatab, et kuna puitbriketi kütteväärtus on mahu kohta väga suur, tuleb kütmisel olla ettevaatlik.

“Eriti ettevaatlik tuleks olla metallküttekollete puhul,” märgib Aunpu. “Kui kolle viimase piirini briketti täis toppida, siis võib mõne metallosa küll kõveraks kütta.”

Sageli on halgudelt briketile üle minnes probleemide ees vanemad inimesed: kõik, mis on uus ja harjumuspärasest erinev, tekitab ikka küsimusi.

“Paraku ei saa täpselt õpetada, mitu tükki briketti on paras – kolded on ju eri suurusega,” nendib Aunpu.

Eramuomanik Hardi on oma Tartu kodu, kus pliit ja kaks ahju, kütnud puitbriketiga juba neli-viis aastat. Ahjud, ütleb ta, on tavalised veneaegse koolitusega pottsepa tehtud, sellised, nagu neid Eestis ilmselt kõige rohkem on, tolleaegses standardmõõdus koldega.

“Panen kuus tükki briketti püramiidjalt keskele, süütetablett või paberitutsakas lisaks – ja põlema,” kirjeldab Hardi ahjukütmist.

“Kui esimesed kuus on enam-vähem ära põlenud, lisan veel kuus tükki. Edasi on kõik nagu ikka – kui leeki enam pole, siis ahi kinni ja varsti siiber ka.”

Nii kulub ühele küttekorrale üks kümnekilone pakk. “Kuidas kunagi, kui ilmad soojad, panen teisel korral vähem, siis jääb pakist klots või paar üle. Katsetades saab igaüks paari-kolme küttekorraga oma koldele täpselt sobiva koguse kätte. Peaasi on kollet mitte liiga täis toppida ja tagada põlemise alguses piisav õhu juurdevool.”

“Kes tahab, et tuli pikalt all püsiks, peab pärast seda, kui koldetäis on korralikult põlema läinud, kahandama õhu juurdevoolu, siis põleb brikett väiksema leegiga ja kauem,” õpetab Aunpu.

Nii tuleks kütta katlaid, aga ka näiteks salvestusvõimaluseta kaminaid, mis annavad sooja seni, kuni tuli on all.

Koostis läbinisti looduslik

Tihedalt kokku pressitud brikett ei pruugi väga hõlpsalt tuld võtta, süütamine õnnestub paremini, kui jätta tükkide vahele piisavalt õhuruumi ja kasutada kaua põlevat süütematerjali.

Puitbrikett põleb ühtlase leegiga, ei praksu ega pillu sädemeid, tänu sellele passib see hästi ka lahtisesse kaminasse. Eramuomanik Hardi toob siiski välja ka mõne miinuse. “Näiteks restkoldega pliiti küttes kukub väikesi osi, milleks brikett põledes laguneb, alla tuhakoldesse, kus need siis edasi põlevad,” kirjeldab ta.

“Puudega sellist asja ei juhtu. Pliidiesist tuleb ka sagedamini pühkida, pudi ajab brikett ikka korralikult.”

Siiski tunnistab Hardi, et muu mugavus kaalub pisivead üles: tuhka näiteks briketist peaaegu ei jäägi, ka on plussiks see, et kuna brikett põleb väga ühtlaselt, saab kogemuse kogunedes põlemisaega üsna täpselt teada, samas kui puudega küttes juhtub sageli, et mõni üksik halujändrik ei lase õigel ajal ahju sulgeda.

Rivo Aunpu kummutab ka levinud eksiarvamuse, nagu sisaldaks puitbrikett lisaaineid: “Koostis on läbinisti looduslik, koos hoiab briketti puidus sisalduv looduslik liimaine ligniin.”

Puitbriketi plussid

  • Odavam kui küttepuud. Tänu kõrgele kütteväärtusele on puitbriketiga kütmine soodsam kui küttepuudega. Kandiline puitbrikett maksab sõltuvalt ostukohast 160–190 eurot (960 kg), ümar 150–170 eurot (970 kg).
  • Loodussõbralik. Puitbriketti hoiavad koos puidus sisalduvad looduslikud vaigud, selle tootmisel ei kasutata kemikaale.
  • Võtab vähe ruumi. Puitbrikett on tehases laotud euroalusele (120 x 80 cm), ühel alusel on 960 kg puitbriketti – see võtab ruumi u 1,5 m³. Sama kütteväärtuse saamiseks vajalik kogus küttepuid (u 6 ruumimeetrit) vajab ruumi ligi neli korda rohkem.
  • Vaeva on vähem. Küttepuid on vaja saagida, lõhkuda, riita laduda, puitbriketi võib kuuri või panipaika paigutada euroalusel, millel see kohale tuuakse.
  • Väga vähe tuhka. Kollet on puit­briketiga küttes vaja tuhast puhastada märksa harvemini: tonni puitbriketi põletamisel tekib tuhka vaid 6 kg.

Hoidu tahmapõlengust

Aja jooksul koguneb korstnalõõridesse pigi ja tahma, kui korstnapühkija on puhastama kutsutud liiga harva, muutub olukord ohtlikuks: suur kuumus võib tahma ja pigi süüdata. Korstna ülekuumenemisel võivad minna põlema korstna läheduses olevad kergesti süttivad asjad, ka võib põleng levida, kui korsten on siit-sealt pragunenud.

Seepärast tuleks kindlasti lasta korstnapühkijal korrapäraselt korstnad, lõõrid ja pliidid-ahjud üle vaadata ja kõik vead, millele ta tähelepanu juhib, parandada. Kui korstnat pole pikemat aega pühitud, tuleb kütta mõõdukalt ja hoolega jälgida, et ei esineks mingeid tahmapõlengule viitavaid märke:

  • korsten läheb väga kuumaks,
  • korstnast tuleb paksu valget suitsu,
  • korsten teeb undavat häält, mille tekitab väga tugev tõmme,
  • korstnast võib välja lennata väikseid põlevaid pigitükke, mis võivad veel paar minutit hõõguda,
  • korsten praksub ja ragiseb,
  • tuppa imbub ebameeldivat pigi või tahma põlemise lõhna.

90% tahmapõlengutest jääb majaelanikel endil märkamata, pigem näeb seda esimesena naabrimees. Tahmapõlengu tunnuste ilmnemisel tuleb kohe helistada hädaabinumbrile 112 ning sulgeda kõik ahju avaused, et piirata hapniku juurdevoolu.

Allikas: Korstnaleht (AS Schiedel moodulkorstnad)

Turbabrikett Sanglast

Omal ajal oli turbabrikett küttepuude kõrval ahjukütmisel ainus valikuvõimalus, seda toodeti mitmes tehases ja nõudlus oli suur. Praeguseks toodab turbabriketti vaid Sangla Turvas ja ostuhuvilisi jagub, nii mõnelgi aastal on brikett juba enne kevadet otsa saanud.

Turbabriketi oluliseks plussiks puitbriketiga võrreldes on soodne hind: otse tehasest ostes saab tonni briketti kätte 100 euroga.